"Aga meie kuulutame ristilöödud Kristust..." 1Kr 1:23

“Ja Ta Kaasnaine Solvas Teda ka väga”

Vaata 1Sm 1:6: “Ja ta kaasnaine solvas teda ka väga, et ta tunneks ennast alandatuna…”

See on huvitav salm ning avaldab ühe väga sügava vaimuliku tõe. Aga enne kui ma selle juurde tulen, pisut kontekstist, et tekst oleks arusaadav.

Salm on kohe 1 Samueli raamatu alguses, seal kus kirjutatakse Elkanast ja tema kahest naisest – Peninnast ja Hannast. Peninnal oli lapsi, aga Hanna oli lasteta. Ja vot selle lastetuse pärast Peninna solvas Hannat.

Ja vaata, kuidas see salm 6 ütleb: “kaasnaine solvas teda ka väga, et ta tunneks ennast alandatuna.

Miks Peninna Hannat solvas?

Sellepärast, et ta soovis teda alandata.

Ja vaata, siin on see vaimulik saladus. Meie vana lihalik loomus (see, mis on põrgust sünnitatud ja kuradi laps), see vana loomus saab oma enesehinnangu ennast teiste inimestega võrreldes. Ta kuskilt mujalt seda ei saa.

Ja vaata, seepärast on kõik meie (inimeste) maailmas üles ehitatud üksteisega võrdlemise peale. Kuulsus, tuntus, kõrgem positsioon, jms tõstab sind teistest inimestest kõrgemale, muudab sind kuidagiviisi teistest paremaks.

Ja selle kaudu sinu enesehinnang paraneb.

Ja vastupidi. Kui ei ole kuulsust, tuntust, või oled madala positsiooniga lihttööline, siis mõistad, et suurem hulk inimesi on sinust paremad, kõrgemal. Ja nõnda inimese enesehinnang on ka madalam.

Ja ainuke viis enesehinnangut tõsta on selles kuhjas kõrgemale ronida. Ehk siis püüda võimalikult suuremast hulgast inimestest miskit moodi kõrgemale saada. Ja taas, see on see, miks on kuulus see “naabrist parem” väljend. Et mul on parem maja või auto või muruniitja kui mu naabril.

Käib pidev võistlus.

Aga see kõik on hingepinnal. Vana lihaliku loomuse pinnal.

Ja vaata, see on täpselt see, mida ka Peninna teeb. Ka tema püüab parema enesehinnagu suunas. Ja kuidas? Eks ikka üle teiste kõrgemale ronides. Ning kui ei ole jõudu ega jaksu ise kõrgemale tõusta, siis ehk saab vähemalt ligimise kuidagi jalaga allapoole tõugata.

Ja vaata, mis ta teeb. Ta solvab Hannat. Miks? Et teda… Alandada! Kujutad ette? Peninna soovib ligimest meelega porri suruda. Miks? Et ennast paremini tunda.

Nüüd kus on see suur vaimulik saladus?

Selles, et uus loodu Kristuses saab oma enesehinnangu ei kuskilt mujalt, kui Jumalalt eneselt. “Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile andnud, et meid hüütakse Jumala lasteks! Ja seda me olemegi.” (1Jh 3:1)

Ta teab, kes ta on Kristuses ja seepärast ei pea ta seda otsima võrreldes end teistega (on ta kõrgemal või allpool kui teised). Ja seetõttu tal ei ole vajadust ligimest ka porri tallata (solvata, alandada, jne).

Vastupidi, Kristuses on tal võime, ehk nagu Jeesus ütleb: “ka Inimese Poeg ei tulnud laskma ennast teenida, vaid ise teenima ning andma oma elu lunaks paljude eest.”

Näed, lihalik loomus tahab, et teda teenitaks. Kristuse loomus tuleb aga teenima.

Aga tõde on ka see  – See võime on sul ainult ühes kohas. Kristuses. Ja Kristuses sina püsid ainult ühel viisil – usu läbi.

Väljaspool Kristust elad sina oma vana lihaliku loomuse pinnal ning seal sa võitled oma lihalikku olelusvõitlust – püüad lakkamatult ülespoole pürgida, teisi solvates, teisi alandades.

Valjala Rahu Kogudus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga