Õed, vennad, ühel meelel (221)
Teema: Osadus; Sõnad: W. Hermann; viis: F.A. Gerling
1. Õed, vennad, ühel meelel kätt armsalt anname.
Me armastuse kaljul siin kindlalt seisame.
Üks Sõna on meid köitnud, üht lippu kanname
ja Talle veres leidnud üht päästmist oleme.
2. Me kindlat usualust maailm ei kõiguta;
ei Jumalast, Ta armust meid iial lahuta.
Kui võitlustee on pime, on Ta me valguseks
ja usuvõit Ta nime teeb suureks, auliseks.
3. Kõik valekatted palgelt see võitlus hävitab.
Laul kõlab võites julgelt ja südant liigutab.
Nii suures armastuses kui Jeesus armastas,
ka elagem nüüd usus, mis Tema õpetas.
4. Nüüd kindlalt ühte hoidkem, sest aeg läeb kurjemaks,
ja ühel meelel hüüdkem: “Me jääme ustavaks!”
Kui maailm läheb hukka, saab ilmsiks kõigile,
et usk on kindlalt seisma jäänd ristikaljule.