Ajakiri “Christianity Today” on avaldanud väga huvitava artikli selle kohta, kuidas üha suurenev ekraanidelt lugemus on hakanud mõjutama usklike suhet Jumala Sõnaga – Piibliga.
Väga lühidalt kokkuvõttes on artiklis ära toodud järgmine:
Kristlus on algusest peale olnud religioon, mis on tihedalt seotud Sõnaga. Seepärast on inglise keeles ka kristlaste kohta selline väljend, et kristlased on “people of the book” (ehk meie keeli “raamatu-inimesed”).
Alates kümnest käsust ja Toorast, prohvetitest ja psalmidest kuni Pauluse kirjadeni algkogudustele on Jumala plaan olnud, et Tema rahvas loeks – tegeleks Sõnaga.
Aga nüüd, kui käes on digitaalne ajastu ning inimeste lugemisharjumused muutuvad, muutub paratamatult ka see, kuidas me suhtleme Piibliga. Ning see omakorda mõjutab kogu Kristuse ihu.
Kuidas siis?
Me teame hästi, et Jumal algusest peale rajas inimesega sõnal põhineva suhte. Jumal ei lubanud endast joonistada pilti, voolida kuju vms. Pildid, kujud jms – kõik see kuulus paganate ebajumalate juurde. Suhe Looja-Jumalaga oli aga sõna-baasil.
Artikli autor järgib sama trendi ka läbi algkoguduse, keskaja ja reformatsiooni. Ja nüüd see, mis meid tänapäeval rohkem huvitab:
Paber või pikselid?
Püüdes keerulise, arstiteadusliku jutu lihtsalt lahti seletada, oleks kokkuvõte siis selline:
Meie ajju ei ole lugemine sellisel määral sisse kirjutatud (või programmeeritud), nagu keel. Lugemine nõuab ajule pingutust, treenimist, harjutamist, et see nö omaks võtta.
Ja nüüd on meie ees kahte sorti lugemine:
1. Inglise keeles deep reading (süvalugemine), mille all mõeldakse looglises järjekorras pidevalt voolava raamatuteksti lugemist. Ehk siis lineaarne lugemine – sa hakkad algusest pihta ja siis lihtsalt mööda ridu lähed edasi.
2. See lugemine, mida me teeme internetis, kus lühikesed tekstilõigud on läbinisti põimunud üha uute ja uute pildide, reklaamide ja videodega.
Taas, jättes kõrvale artiklis lahatud arstiteadusliku põhjenduse, on teadlased leidnud, et “süvalugemine” teeb nii meie ajule kui meie elule tervikuna head. Süvalugemine muudab meid tugevamaks ning aitab meil loetut paremini meelde jätta ning ka ellu rakendada.
Täpselt nii, nagu Taavet ütles Laulus 119:11: “Ma talletan Sinu Sõna oma südamesse, et ma ei teeks pattu Sinu vastu.”
Lisaks näitab kognitiivne teadus ära, et meie aju töötab ühtemoodi, kui ta on harjunud lugema loogiliselt ülesehitatud järjest voolavat teksti. Lugema lineaarselt…
…Ning teistmoodi, kui see lakkamata põrkub vastu erinevaid pilte, lühikesi tekstilõike, ning peab ühtelugu pendeldama erinevate ekraanide (ja akende) vahel.
Uurimused näitavad, et selline “uut tüüpi lugemisharjumus” surub meie ajust välja vana (lineaarse süvalugemis-harjumuse). Tulemusena hakkab meie aju tahtma (ja vajama) saada informatsiooni väikestes, üksteisest lahusolevates tükikestes, mis on sageli üksteisega kattuvad pursatused.
Nii jõuab järjest suurem hulk teadlasi seisukohale, et sinu “paberi-aju” ja sinu “digitaal-aju” ei ole üks-seesama. Leitakse, et digitaalse lugemisega juurutatakse endasse harjumus asjadest üksnes pinnapealselt aru saada. Ning see harjumus pinnapealselt lugeda võtab üle kogu sinu lugemise.
Ehk teisisõnu, mida rohkem sa loed ekraanilt, seda enam su aju võõrdub süvalugemisest. Teisisõnu, sa kujundad endas harjumuse, kus su silmad kergelt libisevad üle ekraani ja veebilehtede, koorides sealt sinu jaoks kõige huvitavama (aga mitte süvenemata).
Ka teine, 2017 aastal tehtud uurimus tõi välja, et pikad ja keerulised materjalid on inimeste jaoks ekraanilt lugedes raskemini arusaadavad, kui paberilt lugedes.
Mida see tähendab Kristlaste jaoks?
Mida see siis tähendab meie jaoks, kes me üha enam loeme Jumala Sõna ekraanilt ja mitte paberilt?
Kõigepealt positiivne pool
2015 aastal tehtud uurimuse järgi ütles üle poole (58%) küsitletuist, et digitaalne Piibel on 1) mugav (kaasas kanda) ja 2) lugemiseks kiiresti käepärast. Et see on digitaalse Piibli suurimad eelised.
Sellest omakorda tuleb kolmas eelis – ja nimelt see, et ekraani-Piibli olemasolul loevad inimesed Piiblit tegelikult rohkem. Mis on muidugi hea.
Siiski on ekraani-Piiblil ka mitmeid miinuseid ja need ei jää varju. Seetõttu on juba üsna palju kogudusi, kes pakuvad külastajatele teenistuse ajaks paber-Piibleid; ning julgustavad neid ka eelistama piibliäppidele.
Mis on siis ekraani-Piiblite negatiivsed küljed?
Esiteks, paljud Piibli-äppide kasutajad kaebavad, et digitaalne tekst isoleerib piiblisalmid nii ülejäänud kontekstist kui kogu Piiblist tervikuna. Küsitletud vastasid, et see kujundus kuidas piiblitekst on paber-Piibli lehekülgedele asetatud, on tähtis selle teksti mõistmiseks, meeldejätmiseks ning ka “õigeks tõlgendamiseks.”
Teiseks, hoolimata sellest, et ekraani-Piiblit loetakse paljude kasutajate poolt rohkem, on piibliteksti meeldejäämine ja sellest arusaamine pigem halvenenud. Või nagu üks küsitletu vastas:
“Ma ilmselt loen praegu Piiblit rohkem (sagedamini), kuid ilmselt vähem põhjalikult.”
Kokkuvõtteks
Mis on siis sinu jaoks olulisem – kas lugeda mahu poolest rohkem, aga pinnapealselt ja nii, et sa vähem aru saad, vähem meelde jääb, ja väiksem kasutegur on…
…Või lugeda vähem, aga sügavamalt, saada paremini aru ja lugeda selliselt, et loetut on ka kergem ellu rakendada?
Ja mis sa arvad – kas oled nõus teadlaste saadud uurimustulemustega?
Loe artiklit originaalis siit (inglise keeles).
Valjala Rahu Kogudus
Siin on lühidalt, kes ma olen ja millega Jumala armu mööda tegelen.