"...meie kuulutame ristilöödud Kristust..." 1Kr 1:23

39 Kirjakohta “Usust” Rooma Kirjas

Enne kui ma tulen kirjakohtade juurde, mõned märkused:

  • Siin ei ole kirjas kõik kirjakohad, mis räägivad usust.
  • Ka ei pruugi olla välja toodud kogu salm, vaid üksnes vajalik osa salmist (minu valikul).
  • Rasvased rõhuasetused olen teinud vastavalt sellele, kuidas need kirjakohad mind on kõnetanud.
  • Mõni kirjakoht vajab lugemisel lisaselgitust. Sel juhul olen selle selgituse lisanud nurksulgudes.

Huvitavamaid kirjakohti USU kohta Pauluse kirjas roomlastele

1. “…et äratada usu sõnakuulelikkust Tema nime heaks kõigi rahvaste seas.” (Rm 1:5)


2. “… et me teie juures üheskoos olles vastastikku ergutaksime üksteist ühise usu, teie ja minu oma läbi.” (Rm 1:12)


3. “sest ma ei häbene evangeeliumi; sest see on Jumala vägi õndsakssaamiseks igaühele, kes usub, nii juudile esiti kui ka kreeklasele.” (Rm 1:16)


4. “Sest Temas saab ilmsiks Jumala õigus usust usku, nõnda nagu on kirjutatud: “Õige elab usust.”” (Rm 1:17)


5. “See Jumala õigus, mis tuleb Jeesuse Kristuse usu kaudu kõikidele, kes usuvad…” (Rm 3:22)


6. “…Kristuses Jeesuses, kelle Jumal on seadnud lepitusvahendiks usu kaudu Tema veres…” (Rm 3: 25)


7. “…et Tema [Jumal] on õige ja teeb õigeks selle, kes on Jeesuse usust.” (Rm 3:27)


8. “Sellepärast me arvame, et inimene mõistetakse õigeks usu läbi lahus käsu tegudest.” (Rm 3:28)


9. “Sest üks ja sama Jumal teeb usust õigeks ümberlõigatu ja usu läbi ümberlõikamatu.” (Rm 3:30)


10. “Sest mis ütleb Kiri? “Aabraham uskus Jumalat ja see arvati temale õiguseks.” (Rm 4:3)


11. “Aga kes tegusid ei tee, vaid usub Temasse, kes mõistab õigeks jumalatu, sellele arvatakse tema usk õiguseks...” (Rm 4: 5)


12. “Me ju ütleme, et Aabrahamile usk arvati õiguseks.” (Rm 4:9)


13. “Ja ümberlõikamise märgi ta [Aabraham] sai selle usu õiguse kinnituseks, mis tal oli ümberlõikamata põlves,  et ta oleks kõikide isa, kes usuvad ümberlõikamatutena…” (Rm 4:11)


14. “Sest see tõotus, et Aabraham saab maailma pärijaks, ei antud temale ega tema soole mitte käsu läbi, vaid usu õiguse kaudu.” (Rm 4:13)


15. “Sest kui need, kes on käsust, on pärijad, siis on usk tühistatud ja tõotus tehtud mõjutumaks.” (Rm 4:14)


16. “Sellepärast on see usust, et see oleks armust, et tõotus oleks kindel kogu soole, mitte üksnes sellele, mis on pärit käsust, vaid ka sellele, mis on pärit Aabrahami usust, kes on meie kõikide isa…” (Rm 4:16)


17. “Tema [Aabraham] uskus üle lootuse lootuses, et ta saab paljude rahvaste isaks…” (Rm 4:18)


18. “Ent Jumala tõotustest ta ei mõtelnud uskmatuses kaksipidi, vaid sai vägevaks usus, andes Jumalale austust…” (Rm 4:20)


19. “… vaid ka meie pärast, kelledele see peab arvatama õiguseks, sest me usume Temasse, kes surnuist üles äratas meie Issanda Jeesuse…” (Rm 4: 24)


20. “Et me nüüd oleme usust õigeks saanud, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi.” (Rm 5:1)


21. “…kelle [Jeesuse] läbi me oleme ka usus saanud ligipääsu sellele armule, milles me nüüd oleme…” (Rm 5:2)


22. “Mis me nüüd ütleme? Seda, et paganad, kes õigust ei taotlenud, on kätte saanud õiguse, ent õiguse, mis tuleb usust…” (Rm 9:30)


23. “Aga Iisrael, kes taotles õiguse käsku, ei ole käsku kätte saanud! Mispärast? Sellepärast, et taotlus ei olnud usust, vaid otsekui tegudest…” (Rm 9:31-32)


24. “…nõnda, nagu on kirjutatud: “Vaata, ma panen Siionisse komistuskivi ja pahanduskalju; ja kes usub Temasse, ei jää häbisse.” (Rm 9: 33)


25. “Sest käsu lõppsiht on Kristus – õiguseks igaühele, kes usub.” (Rm 10:4)


26. “Aga õigus, mis tuleb usust, ütleb nõnda: “Ära ütle oma südames: Kes läheb üles taevasse?…” (Rm 10:6)


27. “See on usu Sõna, mida me kuulutame.” (Rm 10:8)


28. “Sest Kiri ütleb: “Ükski, kes Temasse usub, ei jää häbisse!” (Rm 10:11)


29. “Kuidas nad saavad appi hüüda Teda, kellesse nad ei ole uskunud? Ja kuidas nad võivad uskuda Temasse, kellest nad ei ole kuulnud?…” (Rm 10:14)


30. “Nii tuleb siis usk kuuldust, kuuldu aga Kristuse Sõna kaudu.” (Rm 10:17)


31. “Õige küll! Uskmatuse pärast on nad [väärisõlipuu oksad = juudid] ära murtud; aga sina püsid usu läbi. Ära saa oma meeles suureliseks, vaid karda! Sest kui Jumal ei säästnud loodud oksi, ega Ta sindki säästa.!” (Rm 10:20-21)


32. “Aga nemadki [väärisõlipuu oksad = juudid], kui nad ei jää uskmatusse, jätkatakse puu külge…” (Rm 10:23)


33. “…Selle armu läbi, mis mulle [Paulusele] on antud, ma ütlen igaühele, et ta ei mõtleks üleolevalt selle kohta, mida tuleb mõtelda, vaid mõtleks nõnda, et ta saaks arukaks sedamööda, kuidas Jumal igaühele usumõõdu on jaganud.” (rm 12: 3)


34. “Aga meil on armu mööda, mis meile antud, mõnesuguseid armuandeid: olgu prohvetliku kuulutamise anne, mis toimugu usu mõõtu mööda…” (Rm 12: 6)


35. “Usu poolest nõrgale olge vastutulelikud ilma vaidlust alustamata arvamiste kohta.” (Rm 14:1)


36. “Usk, mis sul on, pea enesele Jumala ees. Õnnis on see, kes iseennast ei mõista hukka selles, mida ta peab õigeks.” (Rm 14:22)


37. “Aga kui keegi kõheldes sööb, siis on ta hukka mõistetud, sest see ei tule usust.” (Rm 14:23)


38. “Aga kõik, mis ei ole usust, on patt.” (Rm 14:23)


39. “Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks rohkesti lootust Püha Vaimu väes!” (Rm 15:13)


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga