Kaastunne pastor Märt Saare perele ja lähedastele

Kahju, väga kahju!

Meie, Valjala Rahu Vabakoguduse sügav kaastunne pastor Märt Saare abikaasale ja lastele pereisa vabatahtliku lahkumise puhul igavikku.

Samuti meie koguduse sügav kaastunne Sundom Missionskyrka kogudusele Soomes – pastori kaotuse puhul.

Märt Saar sündis, kasvas ja võrsus Tartus ja Tartu Salemi koguduses. Ta oli alati tragi ja aktiivne, eriti kohalikus noortetöös. Koos oma vanema venna Peep Saarega olid nad Tartu Risttee Koguduse rajajaiks. Seal, Tartu Risttee Koguduses sai Märdist ka noortepastor. Hiljem kolis Märt perega Soome, kus viimaseks teenimispaigaks jäi pastoriamet Sundom Missionskyrka koguduses (400km Helsinkist loode suunas, Vaasa linna külje all).

Siin on ka Sundom Missionskyrka järelehüüe oma pastorile:

Pastor Märt Saar suri traagiliselt 23.12. Sundomi misjonikirikus töötamise ajal suutis ta jätta sügava mulje. Tema kogu südamest pühendumine, võime mõelda suurelt ja samal ajal näha iga üksikut inimest on meid kõiki inspireerinud ja puudutanud! Kaotus ja kurbus on tohutu… Ainus lohutus on see, mille nimel ta elas:

Jeesus ütles: “Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab ka siis, kui ta sureb.”

Oleme perele korraldanud korjanduse, kus saab liituda ja oma osalust näidata.

Kollektsioon Greta Saarele

Sundomi misjoni kirik

Inkassokonto: FI08 4958 0010 1524 15

Viitenumber: 2024

MobilePay: 26990

Kogumisluba RA/2023/1593

Järelehüüe

Mina ei olnud Märdiga enam ammu kohtunud (ikka aastaid). Aga ma mäletan Märti, kui aktiivset ja innukat Jumalariigi töötegijat, minu arust alati rõõmsameelset ja positiivse ellusuhtumisega. Ja ma mäletan, et tal oli suht-koht alati igasugu huvitavaid ideid, kuidas kristlikku noortetööd edasi viia. 

Kas ma vaimulikust vaatenurgast ka kõigi nende ideedega nõus olin, on iseküsimus, aga need ideed tal lendasid.

Ta oli vahva poiss/noormees/mees. Teadsin tema elu kohta rohkem, kui mul Indoneesias kaks aastat Facebook oli. Siis Facebooki vahendusel ikka aeg-ajalt suhtlesime. Ja kui perega Indoneesiast kodumaile käima tulime, siis mõnel suvisel evangeelsel üritusel saime ka kokku.

Minul on Märdist väga head mälestused.

Ja mul väga kahju. Eriti kahju on mul Märdi perest. Tema abikaasast ja lastest.

Ja muidugi, mulle nii usklikuna, mehena kui isana on üsna arusaamatu, miks ta seda tegi. Miks ta pani käe oma elu külge?

Aga ma ei mõista teda hukka.

Depressioon…

…Mina ei ole seda põdenud. Ma ei ole seda kogenud. Ma ei tea, mida see tähendab. Aga ma olen lugenud ja mõistan, et see on inimese psüühika jaoks äärmiselt laastav.

Ma olen lugenud Tyson Fury kohta. Tyson Fury tuli 2015 aastal profipoksi raskekaalu maailmameistriks. Ta võitis neljast kõige tähtsamast meistrivööst kolm! Tal oli kõik, mida inimene siin maailmas ihkab. Tal oli raha (miljonid), kuulsus (üle maailma kuulsus), sportlikud saavutused (maailma parim), kaunis abikaasa, kallid lapsed…

Aga ometi selle kõige sees võttis depressioon ta üle võidu – Tyson hakkas jooma, narkootikume tarvitama, liigsööma, läks paksuks, talt võeti ta meistrivööd, isegi poksijalitsents…

Ta on kirjeldanud seda perioodi ja öelnud (Ma mälu järgi taastan): “See depressioon on nii suur, et ma ei taha elada. Iga hommik ma ärkasin üles sooviga, et ma ei ärkaks enam üles.

“Ma ei suutnud ka tuvastada, mis viis mind depressiooni. Ma olin rikas, edukas, noor, terve; mul oli perekond, kuulsus – kõik, mida inimene unistada osakb – aga ikkagi ma olin depressioonis.”

Ja siis ta sõitis oma Ferrariga 190 miili tunnis ja ees oli sild ning ta mõtles, et sõidab sellest sillast alla ja lõpetab oma elu…

…Selline olukord Tyson Fury elus kestis kuni 2016 aasta sügiseni, kuni ühel õhtul, täpselt halloween’i ööl, olles suures masenduses, pani see suur vägev mees Tyson Fury põlved maha ning hüüdis appi Jumalat: “Jumal, kui sa oled olemas, aita mind.” Selsamal ööl võttis Tyson Jeesuse vastu oma elu Issandaks.

Koos Jeesusega ta sai tagasi elumõtte, hakkas uuesti treenima, tuli tagasi suurde sporti, võitis ühe poksimatsi teise järel ning sai taas profipoksi raskekaalu maailmameistriks (mida ta on tänaseni).

Ka usklikud võitlevad depressiooniga

Jah, ja ometi on seesama maailmakuulus usklik poksija Tyson Fury ikkagi võitlemas depressiooniga.

Ta on usklik, ta usub Jeesusesse. Peale poksimatse pressikonverentse andes on tal nokamüts peas, ees suurelt kirjutatud “Jesus” – näha kogu maailmale. Ta ei pelga seda, ta ei häbene seda.

Lisaks tal on hiigelvara, tal on ülemaailma kuulsus, sportlikud saavutused…

Ja naine koos seitseme (7!) lapsega!

Ja kõige selle sees ta võitleb depressiooniga. Ta ütleb (ma oma sõnadega tuletan): “Ainult trenn päästab mind. See hoiab mu mõtteid. Aga iga nädal, kui tuleb pühapäev, ma olen nagu mustas augus, ei taha elada.”

Vaata, kallis sõber, ma tunnistan, et ma ei saa sellest aru…

…Sest ma ei ole mitte kunagi sellist olukorda kogenud. Aga ma ei ole uhke, ma ei ole ülbe, ei vaata teisele ülevalt alla, et kuidas sa hakkama ei saa.

Ma saan ju aru, et Tyson Fury ei mängi lolli. Ta päriselt ka võitleb sellega.

Ja mulle tundub, et see on tal väga, väga suur ja raske võitlus.

Ja raha, pere, lapsed, kuulsus, kõik need ilusad asjad (ilusad majad, kallid autod, eksootilised reisid, maitsvad toidud)… Kõik see ei mängi rolli. Need ei aita.

Ja kui ma vaatan Märdi Facebooki või Instagrammi lehte, siis kõik tundub samuti väga ilus – kaunis elukoht, armastav abikaasa ja lapsed, toetav ja armastav kogudus… Paat, meri, kalapüük… jõuluootus…

Väliselt tundub kõik absoluutselt korras ja suurepärane…

…Ja ometi ei ole.

Vaata, kuidas väline ilu võib inimese tegeliku olukorra ära petta.

Kuskil seespool on depressioon saanud võimuse, pimedus saanud võimuse. Ja kuskil seespool on pastoris ja usuvennas samasugune pimedus ja lootusetus, nagu Tyson Furyl…

Me ei oska seda seletada. Mina ei oska seda seletada.

Ja vaata – Üks püsib vee peal, teine jääb alla.

Märt jäi alla.

Nendes võitlustes ta jäi alla.

Et sina/mina ei jääks alla…

Kuidas elada nii, et mina/sina ei jääks alla? Mida teha selleks? Kuidas elada, et ei jääks alla? Ja et üldse ei satukski depressiooni purustavate hammaste vahele?

Jeesus ütleb Mäejutluse viimases tähendamisõnas, Tähendamissõnas kahest kojaehitajast:

“Igaüks nüüd, kes neid Mu sõnu kuuleb ja teeb nende järgi, on võrreldav mõistliku mehega, kes ehitas oma koja kaljule. Ja ränk sadu tuli ja tulid vetevoolud ja tuuled puhusid ja sööstsid vastu seda koda; aga ta ei langenud, sest tema alus oli rajatud kaljule.” (Mt 7: 24-25)

Vaata, kallis kaasvõitleja. Jeesus on siin andnud oma tõotuse. Õigupoolest kaks tõotust.

Esimene on see, et ränk sadu ja vetevoolud tulevad. Tulevad meie ELU peale. Jeesus ei ütle, et ei tule. Et kui me usume Temasse, siis eluraskused meid ei taba. Tabavad. Jeesus ütleb: “Ränk sadu” tuleb. Ränk sadu, vetevoolud ja tuuled sööstavad vastu meie ELU hoonet.

Ränk!

See ei ole õrn, pehme, isegi mitte keskmine. Jeesus ütleb, et see, mis tuleb, on ränk.

Kas meile meeldib olla selle sees? Ma ei usu. Aga see ei sõltu ka sellest, kas meile meeldib või mitte. Jeesus ütleb, et see tuleb.

Ja see, kas see meie ELU hoone jääb püsima või mitte, see sõltub ainult ühest asjast – Kas see on rajatud kaljule või mitte. Kas see on rajatud Jumala Sõnale või mitte.

Ja siin annab Jeesuse oma teise tõotuse (Tema sõnades ja tõotustes ei saa kahelda): Kui meie rajame oma ELU hoone kaljule – Tema Sõnale, siis…

…ükskõik kui ränk sadu, kui tugevad vetevoolud ja tuuled vastu seda hoonet paiskuvad – SEE JÄÄB PÜSIMA!

See on Jeesuse tõotus sulle ja mulle! See on Jumala lubadus sulle ja mulle!

Hoia sellest lubadusest, tõotusest kinni!

Aga mitte ainult sellest!

Tee kõik, et sinu ELU hoone oleks rajatud kaljule. Jumala Sõnale!

Sest ränk sadu, vetevoolud ja tuuled tulevad. Ja sul on vaja püsima jääda!

Arm sinuga!

Palvetame!

Kallis Jumal ja meie Taevane Isa! Me palume praegu tröösti Märt Saare abikaasale ja lastele. Sina üksi tead seda valu ja leina, millest nad peavad praegu läbi minema. Oma palvetes me tõstame nad sinu ette. Hoia neid oma armastuse ja armu sees, tröösti neid oma kalli Püha Vaimu läbi – keda Sa oma Sõnas nimetad Trööstijaks.

Neil on vaja edasi minna; ja seda iga päev. Täida nende vajadused oma armu rikkust mööda! Ja lapsed – Issand Jumal ja meie Taevane Isa. Täida see tühi koht nende elus; las nad tunda ja kogeda, et Sina oled nende Isa. Sina hoiad ja kaitsed, Sina kannad ja juhid, Sina armastad ja lohutad…

Me palume ka kõigi nende inimeste pärast, kes praegu on depressioonis. Kes söövad antidepressante, sest ei tea teist viisi, kuidas eluga toime tulla. Jumal, me palume nende eest, kes võitlevad mõtetega lõpetada oma elu. Me palume armu neile. Issand, aita! Sina tead, kes nad on. Sina tead, kus nad on. Sina tead kõik!

Meie näeme, mis on silma ees ja see sageli eksitab meid. Sina näed, mis on südames! Aita neid inimesi. Aita neil võita depressioon. Me seisame nende eest oma palveis. Jeesuse Kristuse nimel, me purustame hingevaenlase deemonlikud ahelad nende inimeste eludes. Me kuulutame Jeesuse Kristuse ristisurma ja ülestõusmise võitu nende inimeste elude üle; Jeesuse nime võitu nende inimeste elude üle; Tõe võitu valede üle; valguse võitu pimeduse üle!

Issand, anna neile inimestele lootusekiir, valgusekiir sinna pimedasse orgu, milles nad praegu oma elu eest võitlemas on. Jumal, me seisame nende eest oma eestpalveis! Jeesuses on lootus! Jeesuses on valgus! Jeesuses on elu! Jeesuses on võit ja vabadus!

Me kuulutame seda kõike nende inimeste ellu! Ja me palume, et Jeesuse Kristuse vere kaitse oleks nende inimeste elude üle. Ja Sinu inglid müürina nende ümber – et ükski tigeda tuline nool ei saaks neile mingit kahju teha.

Jeesuse Kristuse nimel me palume seda, Aamen!