Nagu sa hästi tead, on telefoni-sõltuvus (või nutisõltuvus) tänapäeval väga paljude probleem.
See oli ka minu probleem ja see nii häiris mind. Sest see segas mind.
- See segas mu elu,
- see segas mu igapäevarütmi,
- see tükeldas mu päeva,
- see raiskas mu aega
- see võttis ära aja, mida tahtsin veeta Jumala Sõnaga ja/või palves
- see väsitas mu silmi.
- jne, jne, jne.
Kummatigi ei suutnud ma sellest vabaneda.
Ei, ma ei istu sotsiaalmeedias. Mul ei ole Facebooki kontot. Tõsi, mul oli Facebook 2 aastat. See oli huvitav kogemus, aga see tekitas (vähemasti minu puhul) sedasama nutisõltuvust ja ajaraiskamist. Siis otsustasin selle sulgeda ning ei ole oma otsust kunagi kahetsenud.
Aga mulle meeldib päevauudiseid jälgida. Välispoliitikat, natuke sporti siit-sealt jne.
Aga häda on selles, et neid uudiseid toodetakse päev läbi. Hommikul kui üles ärkad, on esimesed artiklid juba väljas ja siis tuleb neid ribu-rada pidi õhtuni välja, nagu Vändrast saelaudu (on selline kõnekäänd).
Nõnda tekkis mul sõltuvus iga natukese aja tagant (30-60min või sagedamini) telefon taskust välja võtta ja kontrollida, kas on midagi uut ilmapeal juhtunud. Õhtuks oli mul sellest nii kõrini, silmad väsinud, kuid sõltuvuse tõttu haaras käsi ikka telefoni järele.
Ja siis 30 septembril 2018 kui Kohila baptistikoguduses jutlustamas käisin (seda teenistust saab vaadata-kuulata siit), Jumal ütles, et jaga sellest kogudusega. Jaga kohe avalikult ning lase siis pastoril enda eest palvetada.
Nõnda ma tegingi.
Tagasiteel koju sain autos äkitselt sellise asja südamesse – Tavalise argielu puhul (kui ei ole märikimisväärselt erakorralist) siis enne kella viit õhtul ei loe ühtki uudist.
Ja sellest päevast – 30 septembrist 2018 kuni tänaseni ma olengi nõnda käitunud. Ja ma tunnen, et ma olen vabaks saanud. Mu igapäevaelu on niipalju tervem ilma selle ekraani lakkamatu kaapimiseta.
Siiski, alguses täheldasin väga huvitavat asja.
Nimelt esimestel päevadel (ja isegi nädalatel) läks käsi, nagu iseenesest taskusse ja võttis telefoni… Ja siis panin selle tasku tagasi. See ei olnud raske. Aga ma täheldasin, et see oli mul nagu mingi refleks või sissejuurdunud harjumus, mida käsi nagu ise tegi.
Aga ajapikku see kadus ning vajadus telefoni pidevalt näppida ühes sellega.
Teine huvitav asi (mis mulle esmalt isegi pettumust valmistas) oli see – Kui ma õhtul peale viit uudiseid lugema läksin, siis lootsin lugeda samas mahus, nagu varem läbi päeva – ainult et nüüd kõik ühekorraga.
Aga suur oli mu pettumus, kui avastasin, et õhtul esmakordselt uudistelehekülgi külastades (neid mõnda, mida mina loen) on seal märkimisväärselt vähem uudiseid, kui siis, kui neid päev läbi külastada.
Ja tead miks?
Uudistekanalitel ei olegi nii palju uusi uudiseid, et sulle neid iga poole tunni tagant ette sööta. Ja siis mis tehakse on see, et võetakase paar tundi varem avaldatud uudis, lisatakse sinna ette paar uut lauset, lõpp jäetakse samaks ning üllitatakse uue pealkirjaga.
Ja nüüd sina vaatad, et samal teemal on uus uudis. Lähed lugema ja tundubki uus, aga varsti näed, et sa oled seda juba lugenud.
Ja varsti on jälle uus uudis. Ja jälle. Ja nii päev läbi.
Ja nõnda sa loed sama uudist uues salatikastmes päev läbi – ja raiskad oma aega.
Aga kui lähed õhtul esimest korda, siis näed ainult seda viimast versiooni.
Ja nii ma avastasin, et kui varem kulus mul uudiste lugemisele (muidugi läbi päeva tükeldatult) mitmeid tunde, siis nüüd on sageli 10-15 minutit ja uudised teada…
…Ja ülejäänud aeg minu kasutada. Ei pea telefoni kaapima.
“Kasutage aega targasti, sest päevad on kurjad,” ütleb Piibel
Ning nii, nagu ma just hiljuti Jesaja kirjast lugesin, nagu Jumal oma rahva – Jaakobi soo – kohta ütleb: “Nende maa on täis ebajumalaid…” (Js 2:8)
Iga asi või tegevus, mis saab meelevalla sinu üle, mis saab sõltuvuseks sinu elus, mis saab tähtsama koha sinu südames, kui Jeesus – see on sinu ebajumal. Ja ebajumalad kohe kindlasti ei peaks ühe uskliku inimese elus valitsema ega olema.
Seepärast, kui telefonisõltuvus on ka sinu probleem – räägi sellest Jeesusele. Palu, et ta aitaks sul vabaneda.
Valjala Rahu Kogudus
Siin on lühidalt, kes ma olen ja millega Jumala armu mööda tegelen.