"...kuulutame ristilöödud Kristust..." 1Kr 1:23

Endine profipoksi maailmameister Tyson Fury: “Ma nii tahtsin surra.”

By Mac Dreamstate [CC BY-SA 4.0 (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0)], from Wikimedia Commons

Tyson Fury on profipoksi endine maailmameister ja 4 meistrivöö omanik. Ta võitis kõik need 4 vööd, kui 2015 aasta novembris alistas üle 10 aasta meistrina püsinud Vladimir Klitchko Ukrainast. Nüüd oli Fury rikas, kuulus, võitmatu…

… Ja ometi murti ta kiiresti maha.

Ei, Tyson ei kaotanud neid meistrivöösid järgmisele (endast tugevamale) võistlejale. Ei. Ta kaotas need vööd elule. Ta langes depressiooni, siis alkoholi ja narkosõltuvusse, kuni soovis nii väga surra.”

Aga see on tema tunnistus (inglise keeles siin):

“Ma hakkasin mõtlema neid hullusid mõtteid. 2016 aasta suvel ostsin endale tuttuue lahtise (katuseta) Ferrari. Ma olin kiirteel ning minu istumise all olev auto kihutas 190 miili tunnis (305 km/h) ning ma suundusin silla poole.

“Ma ei hoolinud millestki. Ma lihtsalt tahtsin nii väga surra. Ma olin elule alla andnud. Aga kui ma siis suundusin silla poole, kuulsin ma üht häält ütlemas: “Ei, ära tee seda, Tyson. Mõtle oma lastele, oma perele, oma poegadele ja tütrele, kes peaksid siis kasvama üles isata.”

Tyson kirjeldab, kuidas ta kaotas kontrolli oma elu üle, varsti peale seda, kui oli 2015 aasta lõpus alistanud kaua-aegse valitseja Vladimir Klitchko ning saanud WBA, IBF, WBO ja IBO tsempioniks.

“Hommikuti ma ärkasin üles ja mõtlesin: “Miks ma täna üles ärkasin?” Ja selline jutt tuleb mehelt, kes on võitnud kõik – raha, kuulsuse, au, tiitlid, naise, perekonna ja lapsed – kõik.”

Ta käis ka psühhiaatrilisel ravil, kuid see ei aidanud teda.

“2017 Halloweeni ajal ma olin väljas (peol) ja riietatud luukere kostüümi. Aga ma olin 29 aastat vana ja kõik teised olid nooremad. Siis ma mõtlesin: “Kas see on see, mida ma tahan oma elult?” Ma läksin varem ära, läksin koju, ühte pimedasse tuppa, võtsin luukere kostüümi seljast ja palvetasin Jumala poole, et Tema mind aitaks.”

“Ma ei olnud Jumalat kunagi palunud, et Ta mind aitaks, aga nüüd tundsin, kuidas pisarad jooksid mööda mu põski.

“Ma olin juba peaaegu aktsepteerinud tõsiasja, et ma alkohoolik olla on mu saatus. Aga peale 10 minutut palvet tõusin üles ja tundsin, et koorem mu õlgadelt on võetud. Esimest korda oma elus mõtlesin ma, et minuga läheb kõik korda. Ma teadsin, et ma ei suuda seda üksinda.”

Imeline, eks? Halleluuja ja tänu Jumalale!