Nüüdseks on seitse aastat sellest mööda läinud, kui viimast korda Indoneesiast misjonipõllult kodumaale naasime ja siin ka paikseiks jäime.
Kõik need kodumaa-aastatd kuni pandeemia alguseni olin üsna hõivatud pühapäeviti erinevates kogudustes (ning erinevates Eesti paikades) jutlustamisega. Oli päris harva, kui vaba pühapäev oli ning Viljandis lihtsalt niisama teenistusele võisin minna.
Kui algas pandeemia ning Eesti suuresti lukku läks, kolis suur osa jumalateenistusi internetti. Siis muutus ka minu vaimuliku teenimise roll – selliselt et rõhuasetus jutlustamiselt eestpalvetamise peale läks (peamiselt ülemaailmsete kriisidega seoses).
Kuid kordagi nende 7 aasta jooksul ei tundnud ma oma südames kutsumist, et peaksin Viljandis ise teenistusi alustama.
Kuid nüüd umbes viimasel poolel aastal on see kutsumine minus tärkama, idanema ja kasvama hakanud. Olen selle üle palves mõtisklenud ning seda ka meie oma koguduse karjase ja vanematega arutanud.
Ja Valjala Rahu Kogudus on andnud oma õnnistuse ja heakskiidu ning otsustanud alustada ka tööga Viljandis.
Seda vaimulikku tööd Viljandis teeme “Viljandi RAHU” nime all.
Ei, ma ei plaani Viljandis uut kogudust rajada. Vähemasti praegu ei ole see minu vaimusilmas näha. Aga mida ma igatsen, on hakata korraldama Viljandis vaimulikke koosolekuid…
…Koosolekuid, kus rõhuasetus on Jumala Sõnal
…Koosolekuid, kus saaksime olla Jumala Sõna juures (ja sees) ning kasvada usus ja Issanda ligiolus.
Kuidas see kõik (teenistused) õnnestub… Ma palvetan, et Jumal näitaks juhiks. Tema tahtmine sündigu.
Seni aga…
…Olen alustanud “Viljandi RAHU” veebilehega. Ka selle aadress on lihtne meelde jätta:
Sellelt lehelt leiad nii vaimulikke mõtteid kui uudiseid (ka pilte) sellest, mis Viljandi ja selle lähiümbruse kristlikul maastikul toimub. Ja kui Viljandi RAHU teenistused peaksid sügisel Viljandis algama, siis ka selle info leiate siit lehelt.
Nii et – külasta! Vaata, kas tuleb kasuks.
Jumala õnnistust, hoidmist, kaitset, juhtimist soovides,
Egon
Valjala Rahu Kogudus
Siin on lühidalt, kes ma olen ja millega Jumala armu mööda tegelen.
Huvitavaid juhtumeid laiast maailmast
Anomaalia Vastseliinas
2022 a juunis ilmus kohalikku ajalehte „ Vastseliinlase Hääl”, järgmine sõnum, mis kandis pealkirja „Uskumatu, kuid kas ka tõsi?” kus .tunnistusi ühest ebaharilikust juhtumist andsid mitmed pealnägijad.
Reporter: mis moodi see lugu algas?
Aarne, pastor: Maikuus Vastseliinas, kus ma vahetevahel jutlustamas käin, kogunesime peale jumalateenistust kirikuhoovi, kus oli kaetud kohvilaud ja üht teist näksimist ka.
Kõik oli nagu normaalne, välja arvatud see, et sääski oli kole palju. Nad eksisid juustesse, pugesid püksisäärde, mõned uppusid kohvi sisse. Ühesõnaga, rikkusid meie mõnusa istumise ära. Varsti olime sunnitud laiali minema.
Helle, kohalik, jumalateenistusel viibija:
Viibisin jah ise ka kohal ja võin kinnitada Aarne sõnu. Sääski oli metsikult palju. Päevi hiljem aga hakkasid esinema seal viibijatel kummalised nähud. Näiteks ühel kadus kõnevõime. Ta võis ainult kogeleda, üks jäi kõrvakuulmisest ilma, kolmandal kadus meelespidamise võime ja ta ei teadnud, mis ta nimi on. Väiksemaid tüsistusi oli rohkem, aga õnneks need kadusid pärast visnevski salvi pealemäärimist ära. Mul tuli plekk reiele, kuid määrisin ja päevaga oli see läind.
Johannes: ,Just paar päeva enne seda tuli vene uudistest teade, et hohollid tegelevad tapjasääskede aretamisega, et siis nad parvedena Venemaa poole lahti lasta.
Aadu: Oli jah midagi niisugust. Selle uudise korjasid üles ka meie meedikanalid ja laiasid seda edasi, teadagi, iroonilises võtmes. Ilmasjata
Reporter: mis seal siis veel näidati?
Johannes: Näidati ühte sääske ja öeldi, et millegi muuga see sääsk teistest sääskedest ei erine, kui vaid värvi poolest. Sääsk oligi üleni roheline, kuid tiivad olid kollased. Olen absoluutselt kindel, et hohollidel läks midagi nihu. Sääsed olid orienteeritud Pihkva või Peterburi peale, kuid kaldusid kursist kõrvale ja sattusid meile. Õnneks olid need lahja mürgiga, sest surmajuhtumitest ma pole veel kuulnud.
Rein: Surmajuhtumitest küll mitte, kuid midagi need sääsed ikkagi siin korda saatsid. Nagu teate, on vallavanem praegugi veel täpiline nagu Tipp ja Täpp.
Helle:Olen veel kuulnud, et peale seda anomaaliat läksid ka mõned autod üleöö rooste, mis nüüd küll päris õige asi ei ole.
Reporter: Päris uskumatu lugu, kuid kahjuks lokaalne ja suurde meediasse ei jõudnudki. Kahju, et te ühtki sääske kinni ei nabind. Siis oleks tõendusmaterjal ka olemas. Nii et üleni roheline ja tiivad kollased?
Johannes: Täpselt nii. Oma silmaga nägin.
Reporter: mis seal ikka, kallid pealtnägijad. Mida meile muud soovitada, kui varuda suveks rohkelt visnevski salvi.