Võidulaulik, laul 127 (41) – See, kes palub, see saab
C 3/4
1. See kes palub, see saab, ütleb Issand,
Sellest tõotusest on igal a’al
Troosti, rahu ja eluvett vooland,
Ristirahvale siin kõrbemaal.
REF: See, kes palub, see saab, Oo kui lihtne!
Su nii kui on kirjutatud.
Tule murelik hing, ära kahtle,
Sa näed imet, saad rõõmustatud
2. See kristallselge auline jõgi,
Voolas Päästja südame seest.
Ta toob nõrkejail lootust ja väge,
Nutjaid silmi Ta kuivatab veest.
REF: See, kes palub, see saab, Oo kui lihtne!
Su nii kui on kirjutatud.
Tule murelik hing, ära kahtle,
Sa näed imet, saad rõõmustatud
3. Heida enesest arguse mantel,
Armuväe sees nüüd kinnita end,
Astu usus Ta tõotuste peale,
Ja sa näed, et nad kannavad sind.
REF: See, kes palub, see saab, Oo kui lihtne!
Su nii kui on kirjutatud.
Tule murelik hing, ära kahtle,
Sa näed imet, saad rõõmustatud
4. Väsind hing, tule allika juurde,
Kui su elu on rõõmuta, kuiv,
Loe põlvitades oma Piiblit,
Siis sa tunned, kuis kaob su vaev.
REF: See, kes palub, see saab, Oo kui lihtne!
Su nii kui on kirjutatud.
Tule murelik hing, ära kahtle,
Sa näed imet, saad rõõmustatud
5. See kes palub, see saab – oh mu Jeesus.
See mu südame palve Su pool’,
ET siin elus ja kord igavikus,
Võiksin hingata Su rinna na’al.
REF: See, kes palub, see saab, Oo kui lihtne!
Su nii kui on kirjutatud.
Tule murelik hing, ära kahtle,
Sa näed imet, saad rõõmustatud
A. S-d