Võidulaulud, laul 153 – On usuhoone sul kalju peal
G 6/8
1. On usuhoone sul kalju peal,
Igavest’ seisma ta jääb;
Alati hingata võid sa seal,
Kui ilm ka tormiseks läeb.
Laevukest ankrusse heida siin,
Sadam nii ilus ja vaikne on.
Ära siis pimedas purjeta,
Ankrusse heida nüüd sa!
2. Piirab sind pimedus eluteel,
Kõik vastupidi sul läeb;
Armas on hingata kalju peal,
Ta sulle kindluseks jääb.
Kalju on Kristus, oh mõtle sa:
Igavest’ Jumalast pandud Ta!
Ära siis pimedas purjeta,
Ankrusse heida nüüd sa!
3. Kalju peal hingad sa kartmata,
Ehk torm küll ähvardab ees;
Täielist rahu võid maitseda,
Jeesuse haavade sees.
Kristus on kalju, oh kannata,
Pea koju, taevasse, pääsed sa.
Kindlamat alust ei leitagi,
Ankrusse heida nüüd siin!
4. Ei Teda kõiguta ükski võim,
Muutmata kindlaks Ta jääb.
Kui surma läbi kord lahkub vaim,
Looja ees seisma ta peab;
Siis on see igavest’ kadunud,
Kes polnud kalju peal rajatud.
Seepärast ennast nüüd valmista,
Kohtupäev tulla võib pea!
“Äratuslaulud”